Schengeni infosüsteem (SIS) on kõige laialdasemalt kasutatav ja suurim julgeoleku- ja piirihaldusteabe jagamise süsteem Euroopas. Kuna Euroopas ei ole Schengeni riikide vahel sisepiire, asendab SIS piirikontrolli ning on ELi ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide piirivalve-, immigratsiooni-, politsei-, tolli- ja õigusasutuste jaoks kõige tõhusam koostöövahend.
Riiklikud pädevad asutused, nagu politsei ja piirivalve, saavad sisestada isikuid ja esemeid käsitlevad hoiatusteated ühte ühisesse andmebaasi ja sealt teavet otsida. Nende inimeste ja isikute asukoha saab piiri-, politsei- või muu seadusliku kontrolli käigus kindlaks teha kogu ELis ja Schengeni alal.
Alates 1995. aastast on süsteem aidanud Euroopal säilitada julgeoleku hoolimata sisepiirikontrolli puudumisest.
2013. aastal võeti kasutusele teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II), millel on lisafunktsioonid, nagu võimalus lisada hoiatusteadetele sõrmejälgi ja fotosid.
2023. aasta märtsis uuendati SISi uute hoiatusteadete, ajakohastatud andmete ja täiustatud funktsioonidega.
Uurige, kuidas ELi liikmesriigid vahetavad SISi kaudu teavet isikute ja esemete kohta ning kuidas süsteem on aastate jooksul arenenud.
SIS sisaldab hoiatusteateid ainult selliste isikute või esemete kohta, mis kuuluvad eelnevalt kindlaksmääratud hoiatusteadete kategooriasse.
Edulood riikide ametiasutuste vahelise koostöö kohta, mille aluseks oli teabe jagamine SISi kaudu.
SISis kehtivad andmete kvaliteedile ja andmekaitsele ranged nõuded. SISile on juurdepääs ainult pädevate asutuste, näiteks riikliku piirikontrolli, politsei või tolli volitatud kasutajatel.
SIRENE bürood on keskused, mis koordineerivad SISi hoiatusteadetega seotud teabevahetust oma riigis või organisatsioonis. Iga SISi kasutav riik on loonud riikliku SIRENE büroo.
Leia vastused kõige levinumatele küsimustele SISi kohta