Õigusaktide lühiülevaade

Selge vastutus

Uues määruses täpsustatakse vastutuse kriteeriume ja varjupaigataotluse hindamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise reegleid. Peamised muudatused on järgmised: 

• kõigi menetluste jaoks lühemad tähtajad (näiteks tagasivõtmistaotluse esitamine kahe kuu asemel kahe nädala jooksul pärast Eurodaci kokkulangevuse teate saamist), soodustades seega kiiremat ja tõhusamat vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise protsessi;
• kohustus taotleda kaitset esmase saabumise liikmesriigis ja jääda sinna vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseni. Selle kohustuse täitmata jätmisel on olulised tagajärjed, nagu üksnes põhivajaduste rahuldamine, mitte aga täielike vastuvõtutingimuste tagamine;
• isiku tagasisaatmiseks ühest liikmesriigist teise ette nähtud tagasivõtmismenetluse tulemuslikumaks muutmine, eelkõige kehtestades lühemad tähtajad ja jättes ära vastutuse ülemineku, kui tagasivõtmisteadet ei saadeta õigeaegselt;
• perekonnaga seotud kriteeriumide tugevdamine muu hulgas järgmiselt:
  • nende perekondade hõlmamine, mis on moodustunud transiidil enne ELi saabumist;
  • võimalus tuvastada selle liikmesriigi vastutus, kus elab seaduslikult taotleja pereliige, kellel on ELi normide kohaselt välja antud pikaajaline elamisluba;
  • kohustus seada perekonnaga seotud juhtumid alati prioriteediks;
• kõigile taotlejatele tasuta õigusnõustamise tagamine.

Kohustuslik, kuid paindlik solidaarsus

Uue määrusega kehtestatakse alaline, kohustuslik ja vajaduspõhine solidaarsusmehhanism, mis asendab praegused juhtumipõhised vabatahtlikud lahendused. See uus mehhanism toimib järgmiselt.

1. Komisjon võtab igal aastal 15. oktoobriks vastu järgmised dokumendid:

• aastaaruanne, milles hinnatakse rändeolukorda kogu ELis ja kõigis ELi liikmesriikides;
• rakendusotsus, milles määratakse kindlaks, kas teatav liikmesriik on i) rändesurve all või ii) eeloleval aastal rändesurve ohus või iii) märkimisväärses rändeolukorras (rändesurvest vähem tõsine olukord, mille puhul võetakse arvesse sel hetkel asetleidva ja varasema iga-aastase saabumise kumulatiivset mõju);
• ettepanek nõukogu rakendusakti kohta, milles täpsustatakse eelseisvaks aastaks vajalike ümberpaigutamiste arv ja rahaliste solidaarsuspanuste summa.

2. Selle põhjal võtab nõukogu enne aasta lõppu vastu nõukogu rakendusakti, millega luuakse solidaarsusreserv ja mis sisaldab iga liikmesriigi konkreetseid lubadusi igat liiki solidaarsuspanuste kohta. Ehkki solidaarsuspanuse andmine on liikmesriikidele kohustuslik, võivad nad valida, mis liiki solidaarsusmeetme(te)ga nad tahavad solidaarsusreservi panuse anda:

• rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamine, või kui nii toetav kui ka toetatav liikmesriik on sellega nõus, rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine;
• rahaline toetus:
  • liikmesriikides võetavateks meetmeteks;
  • kolmandates riikides või seoses kolmandate riikidega võetavateks meetmeteks;
• alternatiivsed solidaarsusmeetmed (st personal ja mitterahaline toetus).

Liikmesriigid, kus esineb märkimisväärne rändeolukord, võivad taotleda enda vabastamist solidaarsuspanustes osalemisest. Kui teatavad tingimused on täidetud, võivad teisesest rändest mõjutatud liikmesriigid ümberpaigutamise asemel pakkuda võimalust võtta üle vastutuse juba nende territooriumil viibiva taotleja taotluse läbivaatamise eest – seda loetakse solidaarsuse vormiks, mida nimetatakse vastutuse rakendamise eranditeks. Kui antud ümberpaigutamislubadused ei ole piisavad, muutuvad vastutuse rakendamise erandid kohustuslikuks.

Kogu protsessi jälgib ja toetab ELi solidaarsuskoordinaator komisjonis.

Uued vastutust käsitlevad normid tagavad tõhusama süsteemi, et 

• vähendada teisesest rännet; 
• välistada julgeolekuohtu kujutava isiku üleandmine liikmesriikide vahel; 
• tagada, et taotlejate tegevus ei tooks kaasa vastutuse üleminekut liikmesriikide vahel. 

Uued solidaarsust käsitlevad normid aga näevad ette kohustusliku süsteemi, mis on nii prognoositav kui ka paindlik, et tagada, et liikmesriigid ei jää rändesurve olukorras üksi. 

Uute normidega 

• parandatakse vastutussüsteemi prognoositavust ja sellega seotud õigusi taotlejate jaoks ning suurendatakse tasuta õigusnõustamise abil nende teadlikkust; 
• tagatakse perekonnaga seotud juhtumite prioriteediks seadmine, et pereliikmed viidaks varjupaigamenetluses võimalikult varakult kokku; 
• tagatakse kõigile taotlejatele kiiremad ja tulemuslikumad protsessid. 

• Lihtsamad ja selgemad menetlused koos mõistlike tähtaegadega taotlejate juhtumi menetlusse võtmiseks ja taotluste läbivaatamise lõpetamiseks.
• Rangemad normid süsteemi kuritarvitamise ja teisese rände tõkestamiseks, st kohustus esitada taotlus riigis, kuhu saabutakse esimesena: kui taotleja, kelle taotluse kohta on ühes liikmesriigis otsus tehtud, põgeneb sealt ja esitab taotluse teises liikmesriigis, käsitab see liikmesriik taotlust korduva taotlusena.
• Menetluslikud tagatised taotlejate õiguste kaitseks: st tasuta õigusnõustamine menetluse haldusetapis, st menetluse haldusetappi käsitlevad juhised, sealhulgas teave õiguste ja kohustuste kohta, abi taotluse esitamisel; teave selle kohta, kuidas vaidlustada keelduv otsus, ning taotleja taotlusel tasuta õigusabi ja esindamine kaebuse esitamise etapis.
• Rohkem tähelepanu erivajadustega haavatavatele isikutele.
• Kohustuslik loetelu põhjustest, mille korral tuleb taotluse läbivaatamist kiirendada.
• Selgemad normid vastuvõetamatuse aluste kohaldamiseks ning turvalise kolmanda riigi ja esimese varjupaigariigi põhimõtte kohaldamiseks.
• Tihedam seos varjupaiga- ja tagasisaatmisprotsessi vahel, mis tagab, et negatiivne varjupaigaotsus tehakse koos tagasisaatmisotsusega ja et mõlema otsuse peale esitatud kaebusi menetletakse samade tähtaegade jooksul.
• Kõigis liikmesriikides 12nädalase kestusega kohustusliku piiril toimuva varjupaigamenetluse kehtestamine kolmel juhul:
  • taotleja on ametiasutusi tahtlikult eksitanud või isikut tõendava dokumendi või reisidokumendi tahtlikult hävitanud või kõrvaldanud;
  • taotleja on ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale või
  • taotleja on sellise kolmanda riigi kodanik, mille puhul on rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal 20% või madalam.
• Kui taotluse suhtes tehakse piiril toimuvas varjupaigamenetluses keelduv otsus, suunatakse kolmanda riigi kodanik tagasisaatmismenetlusse, mis kestab kuni 12 nädalat, et need, kellel ei ole õigust ELi jääda, saaks kiiresti tagasi saata.
• Piirimenetluse praktiline kohaldamine sõltub sellest, kas liikmesriikidel on varjupaigataotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks piisav suutlikkus, st kas neil on teatava arvu taotlejate menetlemiseks piisav taristu ja piisav arv koolituse läbinud töötajaid. Piisavaks suutlikkuseks liidu tasandil on määratud 30 000 taotlust ja liikmesriikide tasandil kehtestab komisjon selle iga kolme aasta tagant rakendusaktiga.

• Kuritarvituste ärahoidmine, kuna kehtestatakse varjupaigataotlejate selge kohustus teha ametiasutustega kogu menetluse vältel koostööd ja karmid tagajärjed, kui nad ei täida seda kohustust. 
• Kõigis liikmesriikides 12nädalase kestusega piiril toimuva varjupaigamenetluse kehtestamine, et teha kindlaks, kas taotlused on põhjendamatud või vastuvõetamatud. Taotluse läbivaatamise ajal on taotlejatel lubatud viibida liikmesriigi piiril, kuid neil ei ole lubatud siseneda selle liikmesriigi territooriumile. Kui taotluse suhtes tehakse piiril toimuvas varjupaigamenetluses keelduv otsus, on piirimenetluse kohaldamine kohustuslik. Kolmanda riigi kodanik suunatakse piiril toimuvasse tagasisaatmismenetlusse, mis kestab kuni 12 nädalat, et need, kellel ei ole õigust ELi jääda, saaks kiiresti tagasi saata.
• Liikmesriigid saavad kohaldada turvalise kolmanda riigi põhimõtet ja selle kohaldamise kriteeriumid on selgemad, st nad saavad seda teha tingimusel, et taotleja ja kõnealuse kolmanda riigi vahel on piisav seos. Seda tehes saavad liikmesriigid kasutada nii ELi kui ka riiklikke nimekirju. Liikmesriikidel on võimalik kohaldada seda põhimõtet ka individuaalselt, st kaaluda, kas kolmas riik, mida ELi või riiklikus nimekirjas ei ole, vastab konkreetse taotleja puhul turvalise kolmanda riigi kriteeriumidele. 

Alates taotluse esitamisest loetakse kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik rahvusvahelise kaitse taotlejaks ja tal on õigus viibida kuni otsuse tegemiseni vastutavas liikmesriigis (piiril, kui tema suhtes kohaldatakse piirimenetlust, või territooriumil, kui kohaldatakse kiir- või tavamenetlust).  

Taotlejaid kaitstakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja ELi põhiõiguste hartale ning austades täielikult tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.   

Tugevad kaitsemeetmed alaealiste, sealhulgas saatjata alaealiste puhul: 

• lapse parimad huvid on juhtpõhimõte, mida tuleb arvesse võtta menetluse kõigis etappides. Parimate huvide hindamine peab toimuma vastuvõtutingimuste direktiivi asjakohaste sätete kohaselt; 
• alaealise võimalus isiklikuks vestluseks (vastuvõetavus ja/või põhjendatus), kui see on tema huvides ja viiakse läbi asjakohasel viisil; 
• saatjata alaealistele antakse abi ja määratakse ajutine esindaja, kes aitab registreerimisel, majutamisel, sõrmejälgede võtmisel ja kõigi vajalike menetlustoimingute puhul;  
• esindaja määratakse hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest; 
• saatjata alaealiste arv esindaja kohta võib olla kuni 30 ja maksimaalselt 50 juhul, kui saadakse ebaproportsionaalselt palju saatjata alaealiste taotlusi; 
• vanuse hindamine: valdkonnaülene hindamine, sealhulgas psühhosotsiaalne hindamine; meditsiinilist läbivaatust tohib sel eesmärgil kasutada ainult viimase abinõuna. 

Taotlejatel on õigus isiklikule vestlusele ja õigus pidada protsessi kõigis etappides nõu õigusnõustaja või muu nõustajaga. Taotlejatel on õigus kaevata edasi nii negatiivne varjupaigaotsus kui ka samal ajal tehtud tagasisaatmisotsus. Kaebustel järgmist liiki otsuste peale ei ole automaatset peatavat mõju (puudub automaatne õigus riiki jääda): 

• kiirmenetluses või piirimenetluses tehtud negatiivne sisuline otsus (v.a juhul, kui taotleja on saatjata alaealine);  
• vastuvõetamatuse otsus (v.a juhul, kui keelduva otsuse aluseks on turvalise kolmanda riigi põhimõte);
• keelduv otsus, mis tehakse taotluse suhtes selle kaudse tagasivõtmise tõttu;  
• otsus rahvusvahelise kaitse äravõtmise kohta, kui see põhineb ühel järgmistest alustest: väljajätmise alused (pagulased), oht julgeolekule (pagulased), eriti raskes kuriteos süüdimõistmine ja oht ühiskonnale (pagulased), väljajätmise alused (täiendava kaitse saajad). 

Sellistel juhtudel võib isik taotleda õigust riiki jääda (sellise taotluse esitamise tähtaeg on vähemalt viis päeva) või kohus võib teha selles küsimuses otsuse ex officio. Isikul on lubatud riiki jääda kuni sellise taotluse esitamise tähtaja möödumiseni, või kui isik on sellise taotluse esitanud, kuni kohus on teinud selle kohta otsuse. 

Turvalise kolmanda riigi määramine ELi tasandil

Kuigi määrus sisaldab vajalikke sätteid, milles täpsustatakse kriteeriumid, millele kolmas riik peab vastama, et teda peetaks turvaliseks, ning norme turvaliste kolmandate riikide ELi nimekirja koostamiseks ja muutmiseks, ei ole määrusele sellist nimekirja lisatud. Nimekiri võidakse vastu võtta hiljem, muutes määrust. Liikmesriigid võivad jätkata riiklike nimekirjade samaaegset pidamist ka pärast ELi nimekirja vastuvõtmist. 

Kriteeriumid, millele kolmas riik peab turvaliseks kolmandaks riigiks määramiseks vastama, on järgmised: isiku elu ja vabadus ei ole rassi, usu, kodakondsuse vms tõttu ohus; puudub tõsise kahju oht; tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte; võimalik on taotleda tulemuslikku kaitset, ja kui tingimused on täidetud, see saada.  

Turvalise kolmanda riigi ja turvalise päritoluriigi mõiste peamised erinevused on järgmised: „turvaline kolmas riik“ on riik, mida võib pidada turvaliseks taotleja jaoks, kes ei ole selle kolmanda riigi kodanik, samal ajal kui „turvaline päritoluriik“ on riik, mida peetakse turvaliseks selle riigi kodanike (või kodakondsuseta taotlejate puhul endiste alaliste elanike) jaoks.  

Selle määrusega nähakse ette suurem solidaarsus ja võimaldatakse erandlikel asjaoludel ja võimalikult lühikese aja jooksul teha erandeid. 

 Solidaarsuse tugevdamine 

• Tugevdatud solidaarsus- ja toetusmeetmed võivad esineda ümberpaigutamise, rahaliste toetuste, alternatiivsete solidaarsusmeetmete (nt personal või mitterahaline toetus) või nende meetmete kombinatsiooni kujul. 
• Kui need meetmed ei ole piisavad, kasutatakse nn vastutuse rakendamise erandeid. See tähendab, et toetav liikmesriik võtab üle vastutuse juba tema territooriumil olevate isikute taotluste eest, mille eest peaks tavaliselt vastutama kriisiolukorras olev liikmesriik.  
• Erinevalt varjupaiga- ja rändehalduse määruses sätestatust peavad toetavad liikmesriigid kriisiolukordades katma kõik ümberpaigutamised (inimestega seotud solidaarsus), st kuni 100% ulatuses solidaarsusmeetmete kavas kindlaks määratud ümberpaigutamisvajadustest.  
• Seetõttu võib toetavatel liikmesriikidel olla kriisiolukorras vaja võtta vastutus sellise arvu rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest, mis ületab nende õiglast osa. Sellisel juhul saavad need liikmesriigid arvata selle täiendava osa oma tulevastest solidaarsuspanustest maha.  

Erandid 

Liikmesriigid, kes on kriisiolukorras, sealhulgas rändajate vahendina kasutamise tõttu, või vääramatu jõu olukorras, võivad teha teatavatest varjupaigaküsimusi käsitlevas liidu õigustikus sätestatud normidest erandeid, sealhulgas järgmisi:  

• rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega pikendatakse nelja nädalani alates nende esitamisest; pikendatakse piirimenetluse kestust (12 nädalalt maksimaalselt 18 nädalale);  
• pikendatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise normides ettenähtud tähtaegu (ainult kriisiolukorras, massiliselt saabuvate isikute puhul ja vääramatu jõu korral). See tähendab näiteks vastuvõtmispalve esitamise tähtaja pikendamist ühelt või kahelt kuult neljale kuule alates taotluse registreerimise kuupäevast;     
• tehakse erandeid piirimenetluse kohaldamisest ja laiendatakse piirimenetluse kohaldamisala sõltuvalt olukorrast.  

Liikmesriikidele antakse vahendid, mille abil reageerida kriisiolukordades ning rändajate vahendina kasutamise ja vääramatu jõu olukordades ning see muudab nende rände- ja varjupaigasüsteemid vastupidavamaks: 

• tugevdades solidaarsusraamistikku, tagades, et kõik asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) solidaarsusvajadused on kaetud; 
• nähes olukorrast olenevalt ette mitmesuguseid erandeid tavapärastest normidest.  

Uute normidega säilitatakse õigus varjupaigamenetlusele ja tagatakse põhiõiguste austamine, sealhulgas kaitsemeetmetega, mille kohaselt hindab meetmeid komisjon, nendeks annab loa nõukogu ja neid rakendatakse ainult erandlikel asjaoludel ning rangelt nii kaua ja sellises ulatuses, kui on vaja. Komisjon pöörab erilist tähelepanu põhiõiguste ja humanitaarnormide järgimisele, meetmete vajalikkusele ja proportsionaalsusele ning sellele, kas olukord püsib. 

Prioriteediks seatakse haavatavate rühmade, nagu saatjata alaealiste, rasedate ja väikelastega perekondade taotlused. Rändajate vahendina kasutamise olukorras, kui piirimenetlust saab kohaldada kõigi taotlejate suhtes, jäetakse alla 12aastased isikud, pereliikmed ja menetluslike või vastuvõtu erivajadustega isikud kas algusest peale piirimenetlusest välja, või kui menetlus on juba alanud, lõpetatakse menetluse kohaldamine nende suhtes niipea, kui individuaalse hindamise tulemusel leitakse, et nende taotlus on tõenäoliselt põhjendatud.  

• Tulevikus võimaldab Eurodac loendada mitte üksnes taotlusi, vaid ka taotlejaid. Registreeritavate andmete liikide arvu suurendatakse (mitte ainult sõrmejäljed, vaid ka näokujutis, isikuandmed, isikut tõendavate dokumentide / reisidokumentide koopiad). 
• Teatavat liiki andmete säilitamistähtaega pikendatakse viie aastani, kuid taotlejate andmete säilitamistähtajaks jääb kümme aastat.  Andmebaas hakkab sisaldama andmeid isikute kohta, kes on otsingu- ja päästeoperatsioonide järel maabunud, pärast välispiiri ebaseaduslikku ületamist kinni peetud, viibivad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil, on ümberasustatud või on ajutise kaitse saajad. 

Suuremad julgeolekutagatised  

• Süsteem sisaldab nüüd ka vähemalt kuueaastaste laste andmeid, mis võimaldab ametiasutustel lapsi tuvastada, kui nad oma perest eraldatakse, ning kaitsta haavatavaid isikuid inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks sattumise eest. 
• Samuti luuakse võimalus teha märge ELi siseneva isiku kohta, kes on ohuks sisejulgeolekule, tingimusel et kohaldatakse rangeid andmekaitsemeetmeid.

Uued normid hõlbustavad inimeste tuvastamist ning aitavad jälgida topelttaotlusi, suurendada liikmesriikide suutlikkust tõkestada teisest rännet (rahvusvahelise kaitse taotlejate loata liikumine saabumisliikmesriigist teise liikmesriiki) ja kohaldada julgeolekuprobleemide tuvastamise korral asjakohaseid menetlusnorme.  

Kaitset vajavad inimesed saavad kasu kiirematest varjupaiga- ja ümberasustamismenetlustest. Lisaks sellele tuleb haavatavatele isikutele, sealhulgas saatjata alaealistele, kasuks see, et nad tuvastatakse ja seega väheneb ärakasutamise või inimkaubanduse oht. 

Määrusega täidetakse kehtivas raamistikus esinev lünk, tagades järgmise: 

• ELi välispiiri ebaseaduslikult ületavate rändajate ühetaoline tervise-, isikusamasuse ja julgeolekukontroll;
• taustakontroll tuleb lõpule viia piiratud aja jooksul: välispiiril toimuv taustakontroll tuleb lõpule viia seitsme päeva jooksul ja liidu territooriumil kinnipeetud isikute taustakontroll kolme päeva jooksul;   
• kiire suunamine õigesse menetlusse (piiril toimuv varjupaigamenetlus, tavapärane varjupaigamenetlus või piiril toimuv tagasisaatmismenetlus); 
• sõltumatu järelevalve põhiõiguste austamise üle taustakontrolli- ja piirimenetluse ajal.

Uutel normidel on oluline roll järgmisest seisukohast: 

• välispiiride kindlustamine ja ebaseaduslikult saabuvate isikute haldamise parandamine ELi tasandil; 
• kõigi liikmesriikide ühtlustatud kohustus tuvastada ebaseaduslikud rändajad ja neid kontrollida, asendades sel moel praegused killustunud riigisisesed tavad; 
• Selle tagamine, et vajalikud kontrollid tehakse esmase saabumise liikmesriikides; 
• julgeoleku tugevdamine Schengeni alal, tagades, et tuvastatakse ELi sisejulgeolekule ohuks olevad ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad; 
• rahvatervisega seotud riskide juhtimine põhjalike kontrollide abil.

Ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad saavad taustakontrolli määrusest kasu järgmisel viisil: 

• kohustuslik tervise- ja haavatavuse kontroll tagab, et viivitamata ravi vajavad isikud ning alaealised ja haavatavad isikud tuvastatakse varakult, et nad saavad võimalikult kiiresti kasu neid kaitsvatest normidest ja et nad saavad vajalikku toetust; 
• taustakontroll aitab protsesse kiirendada ja tõhusamaks muuta; 
• uus sõltumatu järelevalvemehhanism suurendab taustakontrolli ajal läbipaistvust ja vastutust, edendades samal ajal põhiõiguste austamist.   

Miinimumnõuete määrusega tugevdatakse ja ühtlustatakse rahvusvahelise kaitse andmise kriteeriume ja sellega seotud õigusi: 

edendades varjupaigatavade ja -otsuste suuremat ühtlustamist: 

• nõudes, et liikmesriigid hindaksid, kas on olemas riigisisese kaitse alternatiiv (päritoluriigi turvaline osa), ega annaks selle olemasolul pagulasseisundit; 
• nõudes, et liikmesriigid võtaksid rahvusvahelise kaitse ära, kui isik ohustab ühiskonda või julgeolekut; 
• nõudes, et liikmesriigid võtaksid taotluste hindamisel ja läbivaatamisel arvesse ELi varjupaigaameti ajakohastatud suuniseid päritoluriikide kohta; 

selgitades rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kohustusi: 

• andes rahvusvahelise kaitse saajatele ühtlustatud teavet;
• nõudes, et 90 päeva jooksul antaks välja ühtlustatud vormingus elamisluba;   
• andes liikmesriikidele võimaluse seada sotsiaalabi saamine sõltuvusse rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust osalemisest integratsioonimeetmetes; 
• tugevdades saatjata alaealiste õigusi seoses lapsesõbraliku teavitamise ja eestkostjatele esitatavate nõuetega; 
• selgitades, et riiklikud humanitaarkaitse seisundid on lubatud, tingimusel et need antakse üksnes isikutele, kes ei kuulu miinimumnõuete määruse kohaldamisalasse. 

Uute normidega 

• takistatakse rahvusvahelise kaitse saajate teisest rännet; 
• tagatakse, et rahvusvahelise kaitse taotlejad põhjendavad oma taotlusi kõigi asjakohaste andmetega;  
• lähendatakse varjupaigataotluste rahuldamise määrasid liikmesriikides ja ühtlustatakse veelgi rahvusvahelise kaitse andmise kriteeriume;
• pakutakse integratsiooniks stiimuleid. 

Rahvusvahelise kaitse saajad saavad kasu järgmisest: 

• selge miinimumteave, mis tuleb esitada määruse lisas toodud vormil; 
• kiirem juurdepääs elamislubadele ja elamisloa katkematus pikendamiste vahel;
• saatjata alaealiste tugevdatud õigused; 
• täpsustatud õigused ja kohustused seoses töötamise, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse, integratsiooni ja muuga.

• Ajakohastatud direktiiviga ühtlustatakse veelgi abi andmise nõuded kogu ELis ja kehtestatakse liikmesriikidele kohustus tagada nende nõuete täitmine. Samuti on liikmesriigid kohustatud koostama valmisoleku plaani ebaproportsionaalselt suure arvu saabujate puhuks. 
• Direktiiviga tugevdatakse kaitsemeetmeid ja tagatisi vastuvõtu erivajadustega isikutele, sealhulgas lastele. Samuti kehtestatakse vastuvõtusüsteemide haldamise paindlikkus ja tõhusus ning suurendatakse varjupaigataotlejate integratsiooni toetamist.  
• Et tõkestada teisest rännet, ei saa liikmesriigid pakkuda materiaalseid vastuvõtutingimusi, kui taotleja leitakse muust kui vastutavast liikmesriigist.  

 Nõuete ühtlustamine 

• Uued normid tagavad kogu ELis piisavad nõuded, kohustades liikmesriike võtma arvesse ELi varjupaigaameti näitajaid ja vastuvõtusuuniseid, tagama piisava suutlikkuse ja koostama valmisoleku plaanid.  

 Tugevdatud kaitsemeetmed ja tagatised varjupaigataotlejatele 

• Vastuvõtu erivajaduste hindamine tuleb viia lõpule 30 päeva jooksul (erinevalt praeguses tekstis sätestatud mõistlikust tähtajast) ning piinamise ja vägivalla ohvritele tuleb võimalikult kiiresti tagada juurdepääs abile.  
• Kinnipidamist ei tohiks kasutada, kui see ohustab taotlejate füüsilist ja vaimset tervist. Lapsi ei tohiks üldjuhul kinni pidada ja neile laieneb suurem kaitse, sealhulgas kiirem juurdepääs haridusele ja saatjata alaealistele määratud esindajad.  

 Suurem paindlikkus ja integratsiooniprotsessid  

• Uued normid võimaldavad liikmesriikidel jaotada varjupaigataotlejaid paindlikumalt majutuskohtadesse ja geograafilisse piirkonda ning nendega nähakse ette ka võimalus piirata liikumisvabadust. Varjupaigataotlejatel on juurdepääs tööturule hiljemalt kuus kuud pärast nende taotluse registreerimist ja liikmesriike julgustatakse tagama varasemat juurdepääsu eelkõige neile taotlejatele, kelle taotlus on tõenäoliselt põhjendatud. Liikmesriigid peavad tagama juurdepääsu keeleõppe-, kodanikuõpetuse või kutseõppekursustele. 

Liikmesriikidel on suurem paindlikkus ja rohkem võimalusi oma vastuvõtusüsteeme sobivalt ja tulemuslikult korraldada, sest nad on paremini valmis, kui nende varjupaigasüsteemid satuvad surve alla. 

Varjupaigataotlejatele, sealhulgas alaealistele, tagatakse kõigis liikmesriikides piisav elatustase, kiiremad ja tugevdatud kaitsemeetmed ja tagatised ning juurdepääs tööle ja haridusele. 

• Uute normidega luuakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise ühine ja ühtlustatud lähenemisviis ning ühised menetlused. See võimaldab ELil rääkida ühel häälel ja aitab suurendada liidu panust rahvusvahelisse ümberasustamisse.  

 Ühine poliitika ja ühised menetlused 

• Uue õigusaktiga kehtestatakse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise toimingute jaoks ühtne menetlus, mis vähendab praeguseid erinevusi liikmesriikide tavade vahel ja suurendab tõhusust. 
• Sellega nähakse ette, et koostatakse kaheaastane liidu kava, mille nõukogu võtab vastu komisjoni ettepaneku alusel ja teavitades protsessi käigus Euroopa Parlamenti. Selle liidu kavaga määratakse kindlaks nende kaitset vajavate isikute koguarv, kes võetakse ELi vastu, ja see sisaldab andmeid iga liikmesriigi panuse kohta, samuti määratakse kindlaks liidu geograafilised prioriteedid seoses kolmandate riikidega, kust inimesi vastu võetakse. 

 Tugevdatud partnerlused kolmandate riikidega 

• Liidu raamistik aitab tugevdada ELi partnerlusi kolmandate riikidega, sealhulgas näidates üles üldist solidaarsust riikidega, kes on vastu võtnud palju pagulasi. 
• Määrusega suurendatakse liidu panust rahvusvahelistesse ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise algatustesse koostoimes teiste riikide võetud kohustustega.  

• Liidu raamistik annab liikmesriikidele selge raamistiku ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks, kehtestades ühised menetlused ning muutes juhtumite käsitlemise kohapeal prognoositavamaks ja tõhusamaks.  
• Liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi toetatakse asjakohase rahastamisega ELi eelarvest.  
• Liikmesriigid saavad pagulasi ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kaudu vastu võtta ka väljaspool liidu kava.

• Liidu raamistik aitab suurendada kõige haavatavamatele pagulastele kättesaadavaid ohutuid ja seaduslikke võimalusi ELi pääsemiseks.  
• Liidu kavaga kooskõlas olevaks vastuvõtmiseks on raamistikus sätestatud selged ja ühtlustatud menetlused, sealhulgas tähtajad ja teabe esitamine, et suurendada läbipaistvust ja protsessi tõhustada.