Põhisisu juurde
Migration and Home Affairs
  • 21. Mai 2024

Rände- ja varjupaigalepe

Ühine ELi süsteem rände haldamiseks

Mida kujutab endast rände- ja varjupaigalepe?

Rände- ja varjupaigalepe on uute normide kogum, mille abil hallata rännet ja millega kehtestatakse ühine varjupaigasüsteem ELi tasandil, olles tulemuslik, kuid jäädes samal ajal truuks Euroopa väärtustele.

Selles tuginetakse varasematele rändevaldkonna reformiettepanekutele ja sellega muudetakse neid, pakkudes terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on tugevdada ja integreerida peamisi ELi poliitikameetmeid rände-, varjupaiga-, piirihalduse ja integratsioonivaldkonnas. Leppe rangete, kuid õiglaste normide eesmärk on hallata ja normaliseerida rännet pikas perspektiivis, pakkudes ELi liikmesriikidele paindlikkust nende ees seisvate konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalikke kaitsemeetmeid abivajajate kaitsmiseks.

Euroopa Parlament hääletas 10. aprillil 2024 uute rändenormide poolt ning seejärel võttis ka nõukogu need ametlikult vastu 14. mail 2024, andes seeläbi ELile vahendid, mille abil lahendada keerulisi küsimusi otsustavalt ja leidlikult. Nii tagatakse, et liidul on tugevad ja turvalised välispiirid, et inimeste õigused on tagatud ja et ükski ELi liikmesriik ei jää surve all üksi.

Visuaal täissuuruses 

Uue rände- ja varjupaigapoliitika neli sammast

Turvalised välispiirid

Tugev taustakontroll: isikud, kes ei vasta ELi sisenemise tingimustele, registreeritakse ning neile tehakse isikusamasuse, julgeoleku- ja tervisekontroll.

Eurodaci varjupaiga- ja rändeasjade andmebaas: Eurodaci määrusega muudetakse olemasolev andmebaas terviklikuks varjupaiga- ja rändeasjade andmebaasiks, mis tagab kõigi ELi sisenevate varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike rändajate selge tuvastamise.

Piirimenetlus ja tagasisaatmine: need varjupaigataotlejad, kes tõenäoliselt ei vaja kaitset, eksitavad ametiasutusi või kujutavad endast julgeolekuohtu, suunatakse kohustuslikku piirimenetlusse. Isikuid, kellel ei ole õigust rahvusvahelisele kaitsele, ootab eest tagasisaatmine. Neile võidakse anda ka taasintegreerimise toetust.

Kriisiprotokollid ja rändajate vahendina kasutamise vastased meetmed: kriisimäärusega nähakse hädaolukordadeks ette kiired kriisiprotokollid koos operatiivtoe ja rahastamisega.

Teabeleht „Turvalised välispiirid“

Kiired ja tõhusad menetlused

Selged varjupaiganormid: varjupaiga- ja rändehalduse määrusega tagatakse selle ELi liikmesriigi tulemuslik kindlaksmääramine, kes vastutab varjupaigataotluse menetlemise eest.

Inimeste õiguste tagamine: vastuvõtutingimuste direktiiviga kehtestatakse kogu ELis ühtlustatud nõuded, millega tagatakse varjupaigataotlejatele sobivad elamistingimused, tugevdades samal ajal kaitsemeetmeid ja tagatisi ning parandades integratsiooniprotsesse.

ELi nõuded pagulasseisundile kvalifitseerumise kohta: miinimumnõuete määrusega tugevdatakse ja ühtlustatakse rahvusvahelise kaitse kriteeriume ning selgitatakse rahvusvahelise kaitse saajate õigusi ja kohustusi.

Kuritarvituste ärahoidmine: varjupaigamenetluse määruses sätestatakse varjupaigataotlejate selged koostöökohustused ja nähakse ette nende kohustuste täitmata jätmise tagajärjed.

Teabeleht „Kiired ja tõhusad menetlused“

Tulemuslik solidaarsus- ja vastutussüsteem

Alaline solidaarsusraamistik: uue raamistikiga tagatakse ELi liikmesriikide vaheline solidaarsus. ELi liikmesriigid valivad, mil viisil nad solidaarsuses osalevad. Valida saab ümberpaigutamise, rahaliste toetuste või operatiivtoe pakkumise vahel. Taotleda saab ka vabastusi või vastutuse rakendamise erandit.

Operatiivtugi ja rahaline toetus: asjaomased ELi asutused ja sihtotstarbelised ELi rahalised vahendid toetavad ELi liikmesriike igal sammul.

Selgemad normid vastutuse kohta varjupaigataotluste puhul: uued normid tugevdavad vastutuse kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks varjupaigataotluse hindamise eest vastutav ELi liikmesriik.

Teisese rände tõkestamine: varjupaigataotlejad peavad taotlema rahvusvahelist kaitset selles ELi liikmesriigis, kuhu saabutakse esimesena, ja jääma sinna seni, kuni määratakse kindlaks nende taotluse eest vastutav riik.

Teabeleht „Tulemuslik solidaarsus- ja vastutussüsteem“

Rände lõimimine rahvusvahelistesse partnerlustesse

Ebaseadusliku riigist lahkumise tõkestamine: prioriteetsete partnerriikide piirihaldusasutuste suurem suutlikkus, sealhulgas tänu tugevdatud koostööle Frontexiga.

Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu: ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamine tulipunktides spetsiaalsete ja selleks kohandatud operatiivpartnerluste abil, mida rakendatakse koostöös partnerriikide ja ÜRO asutustega.

Koostöö tagasivõtmise valdkonnas: seadusliku rände edendamine käsikäes tugevama koostööga tagasipöördumise ja tagasivõtmise valdkonnas.

Seaduslike rändevõimaluste edendamine: ELi talendireserviga luuakse esimene kogu ELi hõlmav platvorm rahvusvahelise värbamise hõlbustamiseks, samal ajal kui talendipartnerlused võimaldavad kolmandate riikide kodanikel ELis töötada, õppida ja koolituda.

Teabeleht „Rände lõimimine rahvusvahelistesse partnerlustesse“

Uus rände- ja varjupaigalepe lahtiseletatuna

Ajatelg ja peamised saavutused

Political agreement on the key pillars of the New Pact on Migration and Asylum