Laste seksuaalne väärkohtlemine on kasvav probleem ning kui ELi riigid tegutsevad üksi või kooskõlastamata, ei saa nad seda tulemuslikult lahendada. Üks ELi riik eraldi ei saa takistada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levikut internetis, kui ta ei tee koostööd eraõiguslike internetiteenuste osutajatega // internetiettevõtetega, mis töötavad mitmes ELi riigis. Meil on vaja sidusat süsteemi kogu ELi jaoks.
Teenuseosutajate vabatahtlik teatamine laste seksuaalsest väärkohtlemisest on ettevõtteti erinev. Mõned teenuseosutajad võtavad ulatuslikke meetmeid. Teised aga ei tee üldse mitte midagi. Sellised lüngad teatamises tähendavad, et laste väärkohtlemine jääb avastamata. Kuna teatamine on vabatahtlik, võivad ettevõtjad otsustada oma poliitikat igal ajal muuta, mis takistab ametiasutuste tööd laste seksuaalse väärkohtlemise vastu võitlemisel.
Uute õigusaktiga soovib Euroopa Komisjon tagada kogu ELis tõhusa avaliku ja erasektori koostöö, et kaitsta lapsi netiahistajate eest, tuua õigusrikkujad kohtu ette ning pakkuda ohvritele õigeaegset ja asjakohast abi.
Internetipõhiste teenuste osutajad on sageli ainsad, kes saavad avastada väärkohtlemist, mis on avalikkuse eest varjatud ning mida leidub õigusrikkujate võrgustikes, kuhu võib kuuluda sadu või tuhandeid kasutajaid. Kui teenuseosutajad seda eiravad, on väga tõenäoline, et mitte keegi ei suuda ohvreid tuvastada ega aidata. Juba praegu algatatakse mõnes ELi riigis kuni 80% uurimistest teenuseosutajate esitatud teadete alusel.
Internet on andnud õigusrikkujatele uue viisi lastele läheneda. Ahistajad võtavad lastega ühendust sotsiaalmeedia, mänguplatvormide ja vestluste vahendusel ning meelitavad neid tegema endast kompromiteerivaid fotosid ja videoid või kohtuma veebiväliselt. Lapsed veedavad internetis rohkem aega kui kunagi varem, mis suurendab netiahistajatega kokkupuutumise riski. Vaatamata sellele ei eristata enamiku teenuste puhul laps- ja täiskasvanud kasutajaid, vaid koheldakse lapsi nagu internetitaibukaid täiskasvanuid, kes on võimelised end ise kaitsma – mida nad ilmselgelt ei ole. Paljud teenuseosutajad pigistavad silma kinni, kui nende platvorme väärkasutatakse selleks, et jagada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavaid pilte ja videoid.
Laste seksuaalse väärkohtlemise avastamisel järgitakse tähelepanelikult olemasolevaid andmekaitsenorme ja inimestevahelise suhtluse privaatsuse kaitse norme. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Kavandatud õigusaktid sisaldavad kaitsemeetmed, mis on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa Kohtu praktikaga.
Uues ettepanekus sätestatakse, et laste seksuaalse väärkohtlemise avastamiseks töödeldavad andmed piirduvad üksnes vajalikuga. Põhimõtteliselt kustutatakse need kohe ja alatiseks, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud määruses loetletud eesmärkidel.
Määrus sisaldab kaitsemeetmeid, mis tagavad, et avastamissüsteeme kasutatakse üksnes laste seksuaalse väärkohtlemise avastamiseks internetis ja sellest teatamiseks, ning läbipaistvuse ja õiguskaitse tagamiseks. ELi laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise keskus on peamine kaitsemeede, mis tagab avastusprotsessi läbipaistvuse ja hõlbustab juurdepääsu eraelu puutumatust kõige vähem riivavale avastamistehnoloogiale.
Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali leviku tõkestamise eesmärk on kaitsta ohvrite eraelu puutumatust ning kõrvaldada neile pidevat traumat tekitav allikas.
The companies that receive a detection order by a court will be required to use state-of-the-art technologies that are the least privacy-intrusive, limiting the error rate of false positives to the maximum extent possible.
Technologies that can ensure effective detection without substantially undermining the privacy of electronic communication exist. As there are 3 types of child sexual abuse material to be detected, we will list examples down below for: known material, new material, grooming.
- Detection of known child sexual abuse material relies on Photo DNA technology.
Photo DNA technology consists of converting a previously flagged image into a unique (and non-recoverable) identifier. This process is built on the similar concept of digital fingerprinting as originally developed for application in the detection of malware and copyrighted content. - Detection of new child sexual abuse and grooming relies on artificial intelligence classifiers.
These classifiers are trained on databases of known child sexual abuse material and confirmed grooming conversations and develop the capacity to identify analogous images, videos or conversations. Artificial intelligence classifiers are set to detect material that corresponds to new child sexual abuse material or grooming with a predetermined rate of likelihood. Therefore, it is perfectly possible to instruct them to only detect material that has an extremely high chance of being CSA. - The flagging of potential grooming conversations would occur based on artificial intelligence classifiers trained on confirmed grooming.
Grooming detection exists already and has proven reliable. Grooming detection will be subject to strict performance safeguards in particular in terms of the accuracy rate. Technologies are currently at the basis of content moderation and are already widely used, for example on gaming sites, where adult offenders often target children.
All reports sent by service providers would be reviewed at the level of the EU Centre, so that providers are given feedback on inaccurate detection and can further refine their detection tools.
ELi keskus hakkab tegema koostööd ettevõtete ja õiguskaitseasutustega, et aidata neil vahetada teavet ja parimaid tavasid, ning pakub neile järelevalvet, läbipaistvust ja vastutust. Keskus toetab:
- ettevõtjaid, andes neile juurdepääsu andmebaasile, mis sisaldab indikaatoreid laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumite avastamiseks internetis;
- õiguskaitseasutusi, et need saaksid neile teadetele reageerida ja lapsi päästa;
- ELi riike internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel ja ohvrite abistamisel.
Keskus hakkab tegema tihedat koostööd ka partneritega väljaspool ELi, sealhulgas samalaadsete keskustega USAs, Kanadas ja Austraalias.
LisateaveELi laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise keskuse kohta.
Direktiivi eesmärk on ühtlustada ELi riikide kriminaalõigust, samal ajal kui kavandatav määrus on vahetult kohaldatav ja määrab kindlaks digiteenuste osutajate kohustused. Selles osas need kaks õigusakti ei kattu.
Uue ettepanekuga toetatakse direktiivis sisalduvate ennetus- ja toetusmeetmete rakendamist. ELi keskuse üks peamisi ülesandeid on laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine ja selle vastu võitlemine.
LisateaveELi laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise keskuse kohta.
Euroopa Komisjon töötab käsikäes avaliku ja erasektori asjakohaste sidusrühmadega, et suurendada koostööd ja parimate tavade vahetamist selle valdkonna töötajate ja teadlaste ennetusvõrgustiku raames. ELi keskusel saab ennetustegevuse tõhustamisel olema võtmeroll. Keskus teeb koostööd ennetusvõrgustikuga, kuid on ka partneriks samalaadsetele keskustele üle kogu maaialma.
Teeme tööd ka selle nimel, et parandada kogu maailmas laste kaitset seksuaalse väärkohtlemise eest, tehes koostööd üleilmse liiduga WeProtect.
Lisaks jätkame ennetustegevuse tõhustamisega tegelevate algatuste rahastamist.
Koos seadusandliku ettepanekuga võtab komisjon vastu ka lastele parema interneti loomise strateegia uuendatud versiooni, et lapsi internetis veelgi paremini toetada ja kaitsta.
Kui digiteenuste õigusakt vastu võetakse, siis selle eesmärk on luua ühtlustatud alus igasuguse ebaseadusliku veebisisuga tegelemiseks üldiselt. Kuid kuna see on oma laadilt üldine ja horisontaalne, käsitleb see laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud küsimusi vaid osaliselt. Laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali ja ebaseadusliku veebisisuga tuleks tegeleda vajadus- ja juhtumipõhiselt. Teadaoleva laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali leviku ennetamine nõuab süstemaatilisemat ja sihipärasemat lähenemist.
On ilmselge, et vabatahtlik lähenemisviis ei toimi. Üksainus ettevõte teatab 95% kogu maailma laste seksuaalset väärkohtlemise juhtumitest ning vaid viie ettevõtte arvele saab kanda 99% kõigist teatamistest. Samal ajal on ainuüksi riiklikus kadunud ja ärakasutatud laste keskuses registreeritud üle 1600 ettevõtte.
Kohustusliku avastamise eesmärk on parandada võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu mitte ainult ELis, vaid kogu maailmas. See annab ka võimaluse määrata kindlaks minimaalne teave, mis tuleb teatesse lisada, et õiguskaitseasutused saaksid seda kasutada. See võib kogu maailmas teabeesitusstandardeid parandada.